Kuidas ma elektroonikuks sain...
Kuidas ma alustasin?
Minu nimi on Tanel ja minu tööpäevad mööduvad töökojas (või laboris), kus me oleme juba viimased 5 aastat disaininud ja tootnud elektroonikat. Ülikoolis õppisin elektroonika asemel hoopis füüsikat, aga vahvaid mänguasju, kidravõimendeid ja lihtsalt elektroonilisi branke hakkasin ehitama juba põhikooli päevil, nii umbes 10-aastaselt. Alguses ehitasin lihtsaid roboteid ja masinaid, mida sai arvutiga liigutada. Seejärel juba väikeseid raadiosaatjaid, millega sai naabite FM raadiosse roppusi lobiseda või poole meie kodu ümbruses raadio Elmari laulusaadete playlist asendada hoopis minu Prodigy playlist’iga.
Millega üks elektroonik Eestis tegeleda saab?
Meie töökojas on loodud mitmeid kasulikke aparaate. Mõned aitavad teadlastel kiiremini ja paremaid ravimeid välja töötada, mõned paremaid nutitelefone disainida. Tõsi, meie loodud seadmeid leiab praegu põhiliselt laboritest ja tehastest, aga hetkel on töös ka Androidi pealt töötav väike kassaaparaat, mida saab tulevikus loodetavasti leida teiseltpoolt poelette.
Kui teist keegi otsustab elektroonika ja tarkvara loomisega tõsisemalt tegelema hakata, siis võin garanteerida, et tööpuuduse pärast te muretsema ei pea. Keeleteadlastel või juristidel on töö enamasti seotud ühe riigi või piirkonnaga. Inseneride ja programmeerijate tööpõld on aga… kogu maailm! Erinevalt keeltest ja seadustest töötavad elektroonika ja masinad ühtemoodi nii siin kui teispool maakera, sest matemaatika ning loodusseadused ei küsi keelest ja kultuurist.
Meie ettevõtte kliendid ulatuvad Jaapanist Ameerika Ühendriikideni ning uusi riike lisandub igal aastal.