Mis on multimeeter?

Elektriliste suuruste mõõtmine

Elektroonikul ei ole vaja palju kalleid tööristu selleks, et elektroonika skeeme kokku panna. Küll on aga vaja abivahenditeks mõõteseadmeid, et veendud oma tehtud töö kvaliteedis või et otsida ülesse viga, mis silmale välja ei paista. Inimene ei ole võimaleine ühtegi elektrilist suurust (peale ebameeldiva või tapva elektrivoolu tugevuse) oma meeltega otseselt tajuma. Ei saa patarei klemme vaadeldes või nuusutades või siis juhtmejuppi katsudes öelda, milline on seal pinge või vool või kui suur on kokku pandud elektrilise süteemi takistus.

Selleks on leiutatud mõõteseade nimega multimeeter (või lihtsama nimega tester), mis suudab kõiki neid suurusi numbriliselt mõõta ja oma ekraanile näidata. Multimeeter peab kindlasti iga elektroonika tööriistasahtlis olemas olema. Odavama multimeetri saab osta umbes vähem kui 10 euro eest. Paremate eest tuleb välja käia umbes 100 eurot.

Multimeeter koosneb mõõteseadmest endast, millel on reziimi valiku lüliti, ekraan mõõtetulemuse näitamiskes ning kaks juhet, millega multimeeter skeemi ühedada.

Tavalisel multimeetril on elektrooniku jaoks 3 kõige olulisemat mõttereziimi: pingete mõõtmine, voolude mõõtmine, takistuste mõttmine. Viimast kasutatakse tihti ka selleks, et lihtsalt kontrollida, kas mingi kahe punkti vahel skeemis on elektrilist ühendust või siis mitte.

Multimeetri kasutamisel on 4 olulist reeglit, mida tuleb meeles pidada:

1. Veendu, et multimeetri juhtmed oleks ühendatu õigetesse pesadesse multimeetri paneelil vastavalt sellele, mida sa mõõta soovid.
2. Skeemis pingete või voolude mõõtmiseks tuleb oma multimeetri pealt valida alati õige mõttepiirkond, sest muidu on suur oht oma multimeeter lihtsalt läbi põletada! Kallimad multimeetid oskavad ise mõõtmisvahemiku valida ning kaitsevad kasutajat selliste eksituste eest, aga lihtsmate multimeetrite puhul tuleb selle kindlasti arvestada. Enamasti võiks skeemi autor juba teada, millises vahemikus mõõtmistulemust ta ühes või teises elektriskeemi punkti eeldab, et siis lihtsalt kontrollida, kas tal oli õigus või mitte. Kui aga puudub igasugune idee, milline pinge või vool olla võiks, siis tuleb mõõtmist alustada suuremst piirkonnast ning liikuda siis vajadusel väiksemate väärtuste poole.
3. Kui sa tahad mõõta skeemis voolusid ja pingeid, siis peab skeem loomulikult olema sisse lülitatud, et seal oleks voolusid ja tekiks pingeid, mida mõõta. Kui sa aga soovid mõõta skeemis olevaid takistusi, siis tuleb skeem enne kindlasti välja lülitada. Kui multimeeter on takistuse mõõtmise reziimis, siis ta rakendab mõõdetava skeemi osa peale ise väikese pinge kasutades mulimeetri sees olevat patareid ning mõõdab skeemi osas selle peale tekkinud voolu tugebust, et siis selle järgi välja arvutada takistuse näit, mida multimeetri ekraanili näidata. Kui sinu skeemis on samal ajal ka teisi vooluallikaid, siis võib see multimeetri segadusse ajada (saab väga vale vastus ekraanile) või isegi lausa läbi põletada!
4. Kui sa soovid mõõta voolutugevusi, siis kõigepealt veendu, et multimeetri juhtmed oleks õigestes pesades multimeetri paneelil. Erinevalt pinge ja takistuse mõõtmisest, voolutugevuse mõõtmiseks peab elektri vool voolama läbi multimeetri. See tähendab, et kui sa tahab mingist skeemi punkist läbi voolavad voolutugevust mõõta, siis sa peab sellest kohas vooluringi katki tegema ning sinna vahele ühendama multimeetri, mis on lülitatud voolutugevuse mõõtmise reziimi.

Lisaks pinge, voolu ja takistuse mõõtmise on enamuste multimeetritel ka lihtne ühenduste kontrollimise reziim, mida tähistatakse sellise sümboliga. Ühenduste kontrollimise reziimis annab multimeeter piiksuga teada, kui kahe punkti vahe, mille külge sa multimeetri juhtmed ühendasid, on hea elektriline ühendus (ehk siis takistust on alla 100 oomi). Selles reziimis on hea kontrollida, kas kõik punkti, mis peaks olema omavahel ühenduses on seda või mitte, ning samuti on hea leida ülesse kohad, kus on ühis (ehk siis kus ei peaks ühendust olema, praktikas on see sinna tekkinud, kas mõne komponendi rikki minemise tõttu või lihtsal sellepärast, et elektroonik on kuskil teinud vea.) Samuti on selles reziimis hea kontrolli, kas mõni juhe või kaabel on katki või mitte.