Mis on takisti?
Takisti piirab voolu
Olemegi elektrist, voolust ja Ohmi seadusest rääkides jõudnud esimese ja kõige lihtsama ja enamkasutatava elektroonika komponendini, milleks on takisti.
Võiks ju arvata, et milleks need takistid head on ning milleks ometi kunstlikult elektrivoolu teele takistusi seada? Väga paljudele elektroonika komponentidele on omane väike sisemine takistus. See tähendab aga tihti, et kui nad vabalt vooluringi ühendada, saab neid läbiv vool kasvada tunduvalt suuremaks, kui nad taluda suudavad. Ilma voolu piirava abiliseta osad komponendid põlevad lihtsalt läbi.
Proovige ette kujutada olukorda, kus teile on antud väike kerge paadike ning te peate sellega sõitma mööda möllavat kärestikku! Selleks ongi elektroonikutele abivahendiks leiutatud takistid, et takistada elektrivoolu nii palju, et juhtmetes möllavast kärestikust saaks rahulik oja, kus oleks võimalik kerge paadiga täpsust nõudvaid manöövreid sooritada.
Lühidalt, takisti põhiliseks kasulikuks omaduseks elektroonikas on tema võime piirata elektri voolu ning suunata seda sellistele radadele, nagu elektroonika seadme looja seda täpselt soovib.
Takisti võimet voolu takistada mõõdetakse ühikus oom, mida tähistatakse suure kreeka tähega oomega (Ω).
Kui elektroonikud räägivad takisti suurusest, siis mõtlevad nad selle all takisti võimet voolu takistada (mõõdetakse oomides), mitte tema välist suurust senti- või millimeetrites.
Väliselt võivad takistid olla tõesti väga erineva kuju ja suurusega, aga nende takistus võib seejuures olla täpselt samasugune. Peenetes nutiseadmetes kasutatakse imepisikesi takisteid. Suure võimsusega kodumasinates aga hoopis suuremaid. Takisti kuju vaadates ei ole võimalik öelda, milline on tema elektriline takistus oomides. Selleks tuleb lugeda takisti peale trükitud märgiseid. Enamus tänapäeva takistitest on märgistatud värviliste triipudega, harva on mõnele peale trükitud tema oomid ka numbriliselt. Värviliste triipudega tähistamise eeliseks on see, et ükskõik mis nurga alt takistit peale paigaldamist vaadata, ikka on võimalik tema takistuse suurust välja lugeda.
Universaalses värvikoodi tabelis vastab igale värvitoonile üks number nullist kuni üheksani:
| Värv | Takistus Ω | Tolerants | |||
|---|---|---|---|---|---|
| 1. rõngas (A) | 2. rõngas (B) | 3. rõngas (C) | 4. rõngas (D) | ||
| Puudub | × | — | — | — | ±20 % |
| Hõbedane | — | — | 10−2 = 0,01 | ±10 % | |
| Kuldne | — | — | 10−1 = 0,1 | ±5 % | |
| Must | — | 0 | 100 = 1 | — | |
| Pruun | 1 | 1 | 101 = 10 | ±1 % | |
| Punane | 2 | 2 | 102 = 100 | ±2 % | |
| Oranž | 3 | 3 | 103 = 1000 | — | |
| Kollane | 4 | 4 | 104 = 10 000 | — | |
| Roheline | 5 | 5 | 105 = 100 000 | ±0,5 % | |
| Sinine | 6 | 6 | 106 = 1 000 000 | ±0,25 % | |
| Lilla | 7 | 7 | 107 = 10 000 000 | ±0,1 % | |
| Hall | 8 | 8 | 108 = 100 000 000 | ±0,05 % | |
| Valge | 9 | 9 | 109 = 1 000 000 000 | — | |
Miniatuursetele SMD-takistitele trükitakse või graveeritakse värvikoodi asemel peale kolm numbrit: kaks esimest väljendavad takistusväärtust ja kolmas 10 astendajat, nt
472 = 47 × 102 = 47 × 100 = 4700 Ω = 4,7 kΩ
561 = 56 × 101 = 56 × 10 = 560 Ω
820 = 82 × 100 = 82 × 1 = 82 Ω
Kuidas takistit elektroonika skeemides tähistatakse?
Üldiselt leiab skeemidest kahte liiki tähistamise viisi. Euroopas joonistatud skeemi korral kasutatakse ristkülikut, Ameerikas joonistatud skeemide puhul aga siksakilist tähist. Internetis ringi vaadates leiab päris palju skeeme mõlema tähistusviisiga, seega on kasulik mõlemat neist tunda!
Oomipoe kodulehelt leiab väga hea kalkulaatori, mis värvikoodi järgi takistuse suuruse välja arvutab:
http://www.oomipood.ee/uudisgfx/pdf/takisti/