Mis see elektrivool on?
Mis on elekter?
Enne elektroonika ehitamist peame kõigepealt aru saama, mis on elekter. Võib öelda, et elekter on komplekt nähtusi, mis on meie maailmaruumis olemas. Lihtsalt sellepärast, et elektrilaengud on olemas. Miks need elektrilaengud olemas on, see läheb juba filosoofia teaduste valdkonda…
Inimkonna jaoks on oluline, et neid elektrilaenguid on võimalik enda soovi järgi liikuma panna. Kui liigutada suures koguses laenguid, siis on võmalik panna tööle suuri mootoreid või kütta kuumaks sauna. Kui liigutada õigesti aga imeväikeseid elektrilaengute koguseid, siis on võimalik teha keerulisi arvutusi või klõpsida hoopiski ilusaid pilte oma digikaameraga. Niisiis elektri olemuse juures huvitab meid eeskätt, kuidas elektrilaenguid liigutada meile vajalikul moel.
Kust tuleb elektrienergia?
Meie igapäevasest elektrienergiast suurem osa tuleb elektrijaamadest, kus muudetakse erinevaid energia liike elektrienergiaks, mida on hea mööda metallist kaableid liigutada. Olgu selleks siis põlevkivi põlemine, vee voolamine, tuule puhumine, päikese paistmine või hoopiski tuumakütuse lagunemine. Igal riigil ja piirkonnal on oma vahendid ja võimalused, et elektrilaengud inimeste hüvanguks liikuma sundida.
Mis on alalisvool?
Kui elektrilaengud liiguvad, siis jõuamegi elektroonikast rääkides esimese olulise mõisteni: elektrivool.
Kui elektrilaengud lippavad mööda juhet ühtlase kiirusega ja ühes suunas, siis nimetatakse seda laengute liikumist alalisvooluks. Sellist liiki voolu on võimalik saada näiteks akudest, patareidest ja koduelektroonika adapteritest. Kui te kuskil seadme peal näete sellist sümbolit, tähistab see, et antud seade võtab vastavalt sisse alalisvoolu (tarbib oma tööks) või annab välja alalisvoolu (toidab sellega teisi seadmeid).
Mis on vahelduvvool?
Kui elektrilaengud perioodiliselt muudavad oma liikumise suunda, nimetatakse seda vahelduvvooluks. Vahelduvool on see elektivoolu liik, mida on võimalik seinakontakist tarbida. Miks ta just niimoodi vahelduma peab - lühidalt võib öelda, et vahelduvoolu tekitamine elektrijaamades ning vahelduvoolu läbi elektriliinides sadade kilomeetrite taha liigutamine on lihtsalt palju efektiivsem ja odavam, kui see oleks alalisvoolu puhul. Euroopa insenerid otsustasid peale Teist maailmasõda, et Euroopa elektriliinides peaks elektrilaengute vool pendeldama edasi tagasi just 50 korda sekundis (50Hz sagedusega).
Vahelduvvoolu sümbol on selline:
Otse vahelduvvoolu pealt töötavad elektrilised küttekehad ja suured mootorid. Moodsas majapidamistes leiab aga alalisvoolu tarvitavaid seadmeid järjest rohkem ja rohkem. Sellised adapterid ja toiteplokid, mis teevad vahelduvoolu alalisvooluks, on võrdlemisi lihtsad ja odavad valmistada. Sellepärast tuleb ka iga uue mobiili või sülearvutiga alati poest kaasa ka uus adapter.